Alkohol ja nägemine on omavahelt seotud – seda teab igaüks, kes mõnel õhtul on hundijalavett tõsiselt kuritarvitanud. Silm kipub krilli minema, kujutiste piirjooned muutuvad ähmaseks, ühe lambiposti asemel on kaks ja uksevõtit ei näe lukuauku pista. Järgmisel päeval on kõik see läbi – nägemine korras ja kujutiste piirjooned selged.

Aga kas alkohol avaldab nägemisele ka pikaajalist mõju?

Alkohol avaldab mõju autonoomsele ehk vegetatiivsele  närvisüsteemile, mis juhib tahtele allumatute elundite talitlust ei (siseelundid, veresoonkond, silelihased, mitmed näärmed jne). Närviaktiivsus aeglustub ja keha ei suuda enam piisavalt kiiresti sisemiste ja väliste stiimulite muutustele reageerida.

Sinu silmas on pupill, mis reageerib silma pääseva valguse hulka. Kui valgust on väga palju, muutub pupill väiksemaks, et kaitsta silma võrkkesta liigse valguse eest. Eredas valguses väikeseks tõmbunud pupill suurendab fookussügavust ja see aitab meil objekte selgemalt näha. Tänu suurenenud kontrastitundlikkusele tajume me detaile paremini. Hämaras muutub aga pupill suuremaks, et võrkkestani jõuaks rohkem valgust. Paraneb kontrastitundlikkus ja me suudame pimeduses paremini objekte ja detaile tuvastada.

Tänu sellele, et meie silm suudab dünaamiliselt erinevate valgustingimustega kohaneda, saame hakkama näiteks auto juhtimisega eredas valguses või ka siis, kui pimedas öös vastutuleva auto tuled meid valgustavad. Alkoholi mõjul aga autonoomne närvisüsteem nii kiiresti ei reageeri ega reageeri ka pupill.  Kuna  pupill ei suuda piisava kiirusega kokku tõmbuda ja laieneda, ei erista inimese silm enam nii hästi heledat ja tumedat. Näiteks muutub halvemaks inimese võime kohaneda vastutulevate autotuledega, aga samal ajal väheneb ka kontrastsustundlikkus, mis on ju väga oluline hämaras sõites. Ja kui sa arvad, et sellised tõsised puudujäägid nägemises tekivad vaid purupurjus inimestel, siis eksid.

Kanadas Western Universitys tehtud uuring kinnitab, et alkoholi mõjul väheneb silma võime kohaneda valguse ja kontrastsusega 30% võrra isegi siis, kui alkoholimäär veres jääb seadusega lubatud piiridesse.

Aga paraku see pole veel kõik. Liigsel alkoholitarbimisel võivad olla veel ka sellised kõrvalmõjud nagu silmalau tõmblemine või isegi kuiva silma sümptomite süvenemine. Mõnel inimesel on raskusi värvide tajumisega, mõni muutub valgusele väga tundlikuks, mõnel tekib topeltnägemine.

Aga kas alkohol avaldab nägemisele ka pikaajalist mõju?

Jah. Muud vastust sellele ei ole.

• Vanemas eas tekib mitmete uuringutega tõestatult suurema tõenäosusega hallkae.
• Nägemine võib muutuda kehvemaks vitamiinipuuduse tõttu. Alkoholi kuritarvitamine pikema aja jooksul mõjutab vitamiinide imendumist maksas. Näiteks võib alkoholi tarbimisest tingitud B-vitamiini puudus põhjustada silmalihaste nõrkust või halvatust.
• A-vitamiini puudus võib põhjustada ööpimedust, sarvkesta hõrenemist, sarvkesta perforatsiooni, kuivust ja isegi pimedust võrkkesta kahjustuste tõttu.
• Ameerika Optomeetriaselts on tuvastanud, et liigne alkoholitarbimine on riskifaktoriks maakula degeneratsiooni tekkes.

Ilmselt pole sul rohkem näiteid vaja. Alkoholist kui vähi põhjustajast oled sa kindlasti kuulnud. Sa kindlasti tead, et alkohol ja autojuhtimine ei sobi kokku. Siin oli väikene selgitus selle kohta, mida halba alkohol su nägemisele teeb.