Läätse kumerus, BC ja kingad. Mis on neil ühist?

Läätse kumerus BC baaskumerus

Sa tead, et su kingasuurus on 39. Lähed poodi, kus müüakse sinu jaoks uusi brände ning asud rõõmsalt nr 39 suuruses kingi proovima Oh imet! Millegipärast ei ole ükski päris mugav ja nii proovid mitut paari enne, kui mugava leiad.
Umbes samasuguse probleemiga võid kokku sattuda ka kontaktläätsede puhul. Ühe firma lääts ei pruugi su silmas „istuda“ sugugi sama hästi kui teise firma oma. Ja nii nagu kingadegi puhul tuleb sul võib olla proovida mitut läätse, enne kui sobiva leiad. Seepärast on väljend „viletsad läätsed“ sageli üsna ebaõiglane. Üks enamlevinud põhjusi, miks lääts silmas ebamugav on, on vale läätse baaskumerus. Seda juhtub eriti siis, kui valid läätsed ise, ilma optometristi külastamata.

Mis on läätse kumerus ehk läätse BC (base curve)?

BC on base curve ehk läätse kumerus ehk baaskõver. Aga palun ära aja seda sassi sellega, kui suured või kui väljaulatuvad su silmad on! Läätse kumerus näitab läätse tagumise külje kumerust (see, mis läheb vastu silma). Optometrist mõõdab keratomeetriga silma sarvkesta kumerust ja sõltuvalt kontaktläätse tüübist arvutab sobiva läätse baaskõvera ehk BC.

Mida kumeram on sinu silm, seda väiksem on retseptile kirjutatud number.

Miks see õige suurus oluline on? Et silma pinnal toimuks pisaravedeliku ringlus ja lääts seda ei takistaks, peabki läätse kumerus olema õige. Liiga suure kumerusega lääts võib hakata läätsevedeliku liikumist segama. Liiga väikese kumerusega lääts aga põhjustab ebamugavust, kuna kipub end vastu silma suruma.

Prilliretsept ei tähenda seda, et võid selle järgi ka läätsed osta

Kui soovid hakata läätsi kasutama, siis palun mine alustuseks kindlasti optometristi juurde.

  1. Alustuseks on oluline teada saada, kas sinu silmad üldse sobivad läätsede kandmiseks.
  2. Teiseks paneb optometrist retseptile kirja kõik vajalikud „tehnilised andmed“, millele sulle sobivad läätsed peavad vastama (diameeter, kumerus, dioptrid, vajadusel ka silindrid).
  3. Kolmandaks valib optometrist võimalike sobivate läätsede seast sulle kõige sobivamad. Paneb sulle silma nö prooviläätsed. Hindab erinevate läätsematerjalide sobivust silmale jm. Sinu asi on nüüd katsetada ja proovida, kuidas see lääts praktikas sulle sobib – kas tekitab ärritust, kas nägemine on selge jms.
  4. Eelviimaseks sammuks juhul, kui see lääts ei sobi, on anda optometristile tagasisidet. Optikalabori optometrist ütles, et klientide tagasiside juhul, kui läätsed kandjale ei sobinud, on tegelikult väga oluline ja võimaldab soovitada muid läätsetüüpe, mille materjal või muu tehniline parameeter oleks sinu silmale sobivam. Optometrist saab ka kontrollida, kas silmade ärrituse põhjuseks võib olla läätse silma panemisel kasutatav vale tehnika, kuiv silm, palju arvutiga töötamist vm.
  5. Viimane samm on – KORDA! Ehk iga aasta-kahe järel peaksid sa optometristi juures käima oma silmi kontrollimas. Mitte ainult seepärast, et mõõta, kas su nägemine on halvenenud, vaid optometrist näeb ka seda, kas läätsekandmine on su silmadele kahjulikult mõjunud.

Miks on oluline, et sa ei valiks läätse kumerust ise?

Üks kõige sagedasemaid küsimusi meie Läätse-Liisale ongi küsimus läätse kumeruse kohta – õigemini selle valimise kohta. Oled harjunud kasutama 8.5 läätsi, aga tahad proovida uut brändi, millel aga 8.5 valikus ei ole. Aga kas 8.4 sobib? Või oleks parem võtta 8.6? Või 8.7?

Aus vastus on see, et kumerust ei valita, see määratakse!

Optometristi poolt.

Kui su kontaktläätse baaskumerus ehk BC on olnud 8.5, siis tõenäoliselt sobib sulle ka lääts kumerusega 8.3 või 8.7. Kõige levinum läätsekumerus on 8.5-8.7. Nii võib sulle tunduda, et ilma läätseretseptita ise endale läätse valimine on üsna muretu tegevus – võtad 8.6 ja kõik. Võib ju juhtuda, et läheb täkke ja esialgu probleeme ei teki – seda enam, et pehmed läätsed on silmasõbralikumad ja vale mõõdu osas leplikumad. Kui läheb aga pisut kehvemini, siis kaotad lihtsalt raha ja pead (võimalik, et korduvalt) uusi läätsi ostma ja proovima. Aga võib minna ka palju halvemini – hullemal juhul lõpetad sarvkesta hõõrdumisega ehk olukorraga, kus sarvkesta pealmine kiht on kahjustatud. Silm on punane, valgustundlik, pisarad voolavad ja tekkida võib tõsine põletik. Väiksemad haavad paranevad ise, kui läätsi ei kanna, tõsisemad vajavad pikemat ravi. Eriti raskel juhul paranevad sarvkesta haavad kaua, tekkida võib arm, mis halvendab su nägemist.

Kui sa näed vaeva mugavate kingade valimisega, siis miks mitte suhtuda hoolikalt ka läätsede valimisse? Ja kui lääts silmas ei istu, siis ei pruugi lääts olla halb. Kellegi teise silmas võib see olla ideaalne. Kui sa pole kaua aega optometristi juures käinud ja pea kõik läätsed tunduvad halvad, siis on vast paras aeg lasta oma silmad üle kontrollida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Uudiskiri