Kontaktläätsed on tõepoolest olulised. Zombid, tulnukad, deemonid, vampiirid, pimedad, silmatraumaga või lihtsalt valet värvi silmadega inimesed – neil kõigil on midagi ühist. Kui nad juhtuvad olema tegelased mõnes Hollywoodi filmis, vajavad nad kõik kontaktläätsi.
Silmad olevat hinge peegel. Nii pole ime, et kõige hirmuäratavama olemusega tegelaste silmad on sageli kõige ebatavalisemat värvi – näiteks kollased. Vahel nõuab näitleja silmavärvi muutmist kirjanduslik algmaterjal või režissööri nägemus tegelaskujust. Siin tulevadki appi kontaktläätsed.
Kontaktläätsed pole Hollywoodis sugugi viimaste aastakümnete avastus. Esimest korda kasutati neid juba 1939. aastal. 1940. aastal linastunud ühes maailma filmiajaloo kõige kuulsamas filmis – Orson Wellsi „Kodanik Kane“ (Citizen Kane) kasutati samuti kontaktläätsi, et muuta ühe peategelase silmad vanusele vastavaks – tuhmiks, punased veresooned paistmas.
Filmides kasutatavad kontaktläätsed valmivad sageli käsitööna.
Kuna suuremate läätsetootjate nö fantaasialäätsede valik on enamasti üsna standardne ega vasta mõne Hollywoodi tulevase kassahiti vajadustele, tulevad appi väikefirmad, kes teevad läätsi väikeste partiidena ja enamasti käsitööna. Lisaks filmikompaniidele vajavad eriläätsi ka ju veel ka teatrid ning näiteks ka reklaamiklippide tegijad.
Hollywoodi filmigruppides ongi sageli palgal optometrist või kontaktläätsetehnik. Väidetavalt nõuab USAs ka seadus, et filmivõtetel paneb kontaktläätsed silma, võtab ära ja hoolitseb näitleja silmade eest vastava valdkonna spetsialist. Optometristi või kontaktläätsetehniku ülesandeks on filmi jaoks otsida või spetsiaalselt disainida vajalikud läätsed. Neil tuleb hästi tunda lisaks oma valdkonnale ka filmitegemise spetsiifikat ja lugeda hoolikalt filmi stsenaariumi.
Detailplaan või ülisuur plaan filmis (näiteks ainult näitleja silmadest) esitab kontaktläätsedele oma nõudmised. Sel puhul värvitakse iiris eriti detailirohkelt, et see loomutruu paistaks. Kui tegelaskuju silmadesse peab paistma päike, maalitakse pupill väiksemana (ereda valguse puhul tõmbub pupill kokku), nii ei paista ka näitleja oma silmavärv välja.
Läätsede tegemine spetsiaalselt mõne filmi jaoks nõuab lisaks sellele ka head materjalitundmist. Mitmed eriefektides kasutatavad skleerat katvad läätsed vajavad nö ballasti – mingile läätseosale lisatakse raskust, mis aitab läätsel kindlas asendis püsida. Värvid, mida läätsede tegemiseks kasutatakse, peavad olema mittemürgised, kuid samal ajal tugeva pigmendiga. Pehmed läätsed nõuavad jälle keerulist keemilist töötlust, mis aitaks värvainel läätse sees püsida.
Läätsetehniku ülesanne on abistada näitlejat nende silma panemisel. Enamasti töötab ta ühes meeskonnas koos juuksurite ja jumestajatega. Ühtlasi hoolitseb ta ka selle eest, et näitleja silmad kontaktläätsede kandmise ajal viga ei saaks, vajadusel tilgutab võtete ajal silma niisutavaid silmatilku. Läätsetehnik võib ka soovitada režissööril filmida vahepeal muud stseeni, et näitleja saaks läätsed silmast võtta, puhata ja põletiku tekkimist vältida.
Kontaktläätsede tegemise eest võib saada ka Oscari?
Elijah Woodi (ehk Frodo Baggins „Sõrmuste isandas“) silmad on loomulikult nii sinised, et paljude vaatajate arvates kandis ta filmis kontaktläätsi. Tegelikult see küll nii ei olnud. Kuid filmis on stseen, kus Frodo põgeneb läbi metsa, silmad verd täis valgunud ja tuhmid. Selleks stseeniks tehti talle tõepoolest eraldi kontaktläätsed. Samas filmis kannavad heledaid roosaka alamtooniga läätsi ka haldjad, kellele sama firma tegi need samuti eritellimusena.
Filmis Wolf („Hunt“) pidid nii Jack Nicholson, Michelle Pfeiffer kui James Spader kandma skleerat (silma kõvakesta ehk silmavalget) katvat läätse. Tom Hanksil olid läätsed ees, kui tema tegelaskuju filmis „Philadelphia“ suremas oli. Robert de Niro kandis läätsi filmis „Mary Shelley’s Frankenstein“. Tom Cruise’i verd täis valgunud silmad filmis The Firm („Firma“) nõudsid samuti erilisi kontaktläätsi. Filmis Twilight („Videviku saaga“) pidi Kristen Stewart kandma pruune kontaktläätsi, kuna tema enda silmad on rohelised, Bella silmad pidid aga olema pruunid. Loomulikult kandsid erilisi läätsi ka kõik vampiirid.
Johnny Depp kandis filmis „Kariibi mere piraadid“samuti kontaktläätsi. Nende läätsede puhul ei olnud küll tegemist sellistega, mis oluliselt Deppi silmavärvi oleks muutnud. Nende läätsede ülesanne oli kaitsta silmi terava päikese ja ultraviolettkiirguse eest (filmiti väga tugeva päikese käes) ning vältida seda, et Depp pidevalt silmi kissitab. Jack Sparrow’le poleks see ju kuidagi sobinud.
„Tähtede sõda“, „Thor“, „Harry Potter“, „X-mehed“, Hüljatud“, „Troonide mäng“, „Avatar“, „Ämblikmees“ – filme ja telesarju, kus kontaktläätsi kasutatakse, võib üles lugeda lõputult. Ilmselt on nad tänapäeval pea igas filmis ja me ei pane nende loodavat efekti enamasti tähelegi. Ju nad siis ikka on Hollywoodi tunnustamata staarid.
Tõsi, „Bram Stokeri Dracula“ make-up team, kelle koosseisus oli ka Gary Oldmani tegelaskujule läätsed loonud optometrist, võitis siiski selle eest 1992. aastal Oscari!